Pinnavormid ja pinnamood. Vahekokkuvõte

Miks pole Eestis teravatipulisi mägesid ega järskude veergudega orgusid? Millised järgmistest pinnavormidest asuvad Kõrg-Eestis, millised Madal-Eestis? Paiguta näited õigesse tulpa. Kõrg-Eesti Pandivere kõrgustik Otepää kõrgustik Karula kõrgustik Haanja kõrgustik Sakala kõrgustik Madal-Eesti Võrtsjärve madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Pärnu madalik Lääne-Eesti madalik Alutaguse madalik Peipsi madalik Vaata kaarti ning märgi kastikesse, mida (millist pinnavormi) on punasega kujutatud? Klint Millised väited käivad madaliku kohta? Suur tasane ala Väga mitmekesise pinnamoega ala On olnud pikka aega mere või suurte järvede poolt üle ujutatud Sellel leidub palju künkaid ja nendevahelisi järvi Sellel laiuvad suured sood ja metsad Asub rannikul või mõne suure järve läheduses Millised väited käivad kõrgustiku kohta? Suur tasane ala Väga mitmekesise pinnamoega ala On olnud pikka aega mere või suurte järvede poolt üle ujutatud Sellel leidub palju künkaid ja nendevahelisi järvi Sellel laiuvad suured sood ja metsad Asub rannikul või mõne suure järve läheduses Millised neist on pinnavormid? Märgi kõik õiged ära. Jõgi Nõgu Järv Meri Tasandik Org Kõrgustik Põld Tiik Madalik Täida lüngad sobiva sõnaga. Sõnad leiad alt kastist. Maapinna üldine kuju ehk pinnamood ehk reljeef. Kaardile, millelt saab lugeda iga üksiku pinnavormi kõrgust, on tõmmatud samakõrgusjooned ehk horistontaalid. Iga samajoon ühendab kaardil kõiki ühesuguse kürgusega punkte ja aitab näha pinnavomi kuju. Kõrgust merepinnast nimetatakse absoluutseks kõrguseks. Kui võrdleme kohtade kõrgust omavahel, siis räägime suhtelisest kõrgusest. See näitab, kui palju asub üks maapinna punkt teisest kõrgemal või madalamal. Kirjelda vähemalt kahe täislausega, kuidas on rändrahnud Eestisse jõudnud. Kuidas on mandrijää Eesti maastikku kujundanud, kirjelda. Too vähemalt kaks näidet oma kirjelduste kohta.