Anton Hansen Tammsaare 1878-1940

Anton Hansen sündis 30. jaanuaril 1878. aastal pere neljanda pojana. Kaheksa–aastaselt läks Anton õppima Sääsküla vallakooli, mis asus kodutalust 10 km kaugusel ja õppis seal kaks aastat. Edasi asus poiss õppima Prümli kooli (35 km kodutalust), kus õpetajaks oli sugulane. Hiljem jätkas õpihimuline noormees haridusteed Väike-Maarja kihelkonnakoolis (1896-1897) ja Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis (1898-1903).Gümnaasiumis õppides sai oma lõbuks värsse kirjutavast poisist realistlike külajuttude autor, kes võttis endale kirjanikunimeks A. H. Tammsaare.Õpingute ajal katkesid kirjanikul tihedamad sidemed kodutaluga. Tammsaare-Põhja talus käis ta veel ainult mõnel korral.5-osalise epopöa, Tammsaare peateose"Tõde ja õigus" tegevus toimub Vargamäe talus, mille loomisel on kirjanik kasutanud eeskujuna oma lapsepõlvekodu. Täna asub siin Tammsaare muuseum 25-kroonine rahatät Aastail 1903-1907 tegutses Tammsaare ajakirjanikuna Tallinnas, seejärel jätkas õpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas (1907-1911).Raske kopsuhaigus sundis kirjanikku tervist parandama. Ta asus elama Koitjärve üksildasse metsakülla oma venna juurde. Ravi eesmärgil tegi Tammsaare pikema reisi Musta mere äärde, kus peatus eesti külas Punasel Lagedal.Anton Hansen Tammsaare küps loomeperiood algas koos Eesti Vabariigi sünniga. Aastail 1922-1939 ilmusid kõik Tammsaare tähtsamad teosed.1920. aastal abiellus ta Käthe Amalie Veltmanniga (1896-1979) ja asus elama Tallinna. Käthel ja Antonil sündis kaks last, tütar Riita (1921 – 2004) ja poeg Erik (1928 – 1980).Käthe Hansen ja tütar Riita. Abikaasa Käthe on inspireerinud A.H.Tammsaaret "Tõe ja õiguse" IV osas Karini tegelaskuju loomisel. Anton Hansen-Tammsaare ja Käthe abielu lugu – naine pani mehe teadmata ajalehte abieluteate Alates 1932. aastast oli Hansenite elukohaks Kadriorus asuv korter (Koidula tn. 12A), kus tänapäeval on A. H. Tammsaare Muuseum.Kirjanik suri 1. märtsil 1940. aastal oma kodus Kadriorus. A. H. Tammsaare mälestusmärk on skulptor Jaak Soansi ja arhitekt Rein Luubi 1978. aastal eesti kirjaniku A. H. Tammsaare mälestuseks tema 100. sünniaastapäeva puhul valmistatud kuju, mis asub Tallinna Kesklinnas Tammsaare pargis.Tammsaaret on kujutatud mõtlikuna pingil istumas. Kuju asukoha valikul arvestati, et praeguse Tammsaare pargi kohal asunud Uus turg oli Tammsaare meeliskoht, kus ta armastas inimesi jälgida.Vasakul Estonia teater. Turu asemel on täna Tammsaare park Romaanid kaadris" Kõrboja peremees"„Kõrboja peremees“ 1922 Leida Laiuse 1979. aastal lavastatud mängufilm kaadris "Tõde ja õigus" II„Tõde ja õigus“ I-V 1926-1933 digiraamat„Elu ja armastus“ 1934 telelavastus "Rudolf ja Irma" ETV, 1984„Ma armastasin sakslast“ 1935„Põrgupõhja uus Vanapagan“ 1939 1964. aastal linastunud film, mille režissöörid on Grigori Kromanov ja Jüri Müür "Kõrboja peremees" Peremehe teema – Katku Jüri on illusioonideta kangekaelne töömurdja, kes ei usu uuendustesse. Irratsionaalsest vimmast "võõraste" vastu keeldub ka väga soodsast tehingust, mis võimaldanuks ehk mujal paremini alustada. Kõrboja Rein on unistaja, kellel ei jätku oma visioonide ellu viimiseks energiat ning kes pooleldi vastu tahtmist peremeheks saanuna loodab mingile välisele jõule.Küla sotsiaalne portree – Küla ühtaegu ihkab ja kardab muutuda, energiapuhangud vahelduvad umbejooksmise tundega. Anna on süsteemiväline nähtus, kaanonite lõhkuja, "naine, kes kannab korraga seelikut ja pükse" ja tekitab nii pilget kui respekti.Villu viljatud püüdlused – Villut ei taha olla oma konservatiivse ja vimmaka ning venda temale eelistanud isa jälgedes käia ja traditsiooni jätkaja, vaid ise millegi algataja ja looja, ihates, nagu teismeline poiss, ühtaegu nii isa heakskiitu kui autonoomsust temast. Aga tema metsikus ja afektide pidurdamatus toob kaasa sündmuste ahela, mis teeb ta Kõrboja ja lõpuks üldse elu jaoks kõlbmatuks – isa heakskiitu suudab ta leida ainult surmas.2017.a Ugala suvelavastus "Kõrboja perenaine". Lavastaja Vallo Kirs .Tõlgendus Tammsaare teosest "Kõrboja peremees".Armastuskolmnurk – Eevi on naine, kellega on lihtne – hell, tundeline, andestav, armastav. Anna on keeruline – ilutu, pikk, haritud, mõjub ebanaiselikuna. Eevi pakub võimalust silma paista enda mehena, Anna pakub võimalust silma paista Kõrboja peremehena. Villu on pidurdamatu looduslaps, keda tsiviliseeritud Anna ühtaegu paelub ja heidutab. Jutud ja jutukogumikud „Uurimisel“ 1907„Raha-auk“ 1907„Pikad sammud“ 1908„Noored hinged“ 1909„Üle piiri“ 1910„Vanad ja noored“ 1913„Poiss ja liblik“ 1915 Teose põhja lõi 1963 Eino Tamberg lühiballeti kahes vaatuses kuuldemäng„Varjundid“ 1917„Kärbes“ 1917„Pöialpoiss“ 1923„Meie rebane“ 1932 näidendid „Juudit“ 1921„Kuningal on külm“ 1936 "Juudit" - loe e-raamatuna e-raamatDraama aluseks on piiblilegend Juuditist: Juudit oli oma kasina elu poolest kuulus lesknaine. Tema kodulinna Petuuliat piirasid assüürlaste väed Olovernese juhtimisel. Linn oli kohutavas olukorras, rahvas nälgis ning nõudis väravate avamist. Juudit otsustas minna assüürlaste laagrisse. Ta lubas Olovernesele, et aitab tal mehi kaotamata vallutada kogu Juudamaa. Olovernes võõrustas Juuditit kolm päeva, neljandal palus neid omavahele jätta. Samal ööl raius naine Olovernese pea maha ja viis selle kodulinna. Assüürlased põgenesid, petuullased lõid väesalga puruks, Juudit elas austatud ja voorusliku lesena 105-aastaseks. Mahalöödud Olovernese pea Juuditi käes sümboliseeribvooruse võitu pahe üle või usu võitu kahtluse üle.Tammsaare Nagu Tammsaarel ikka pole Juuditigi lugu ühemõõtmeline. Ehkki draama tegevus toimub ammusel ajal, kajastab selle meeleolu, õhkkond Tammsaare kaasaega: sõda, vägivald, nälg ja piinamised olid 1920. aastatel veel hästi meeles. Esimene maailmasõda purustas illusioone ning põhjustas mõttevahetusi inimsoo tuleviku üle. Ajastutundlikult arutleb Tammsaaregi „Juuditis“ inimlikkuse, mehe ja naise, jumala ja usu teemadel, nii et välja on tulnud keerukas, pingeline psühholoogilise koega filosoofiline ja isikudraama. Vana testamendi tegelased on psühholoogiliselt kaasajastatud. Mida õppis A.H.Tammsaare 1908-1911 Tartu Ülikoolis? usuteadust õigusteadust eesti keelt ja kirjandust Mille järgi võttis kirjanik endale pseudonüümi? kodutalu järgi Tuglase novelli järgi koolikaaslase järgi Millisest teose põhjal on lavastatud ballett? "Vanad ja noored" "Poiss ja liblik" "Kõrboja peremees" 1920 tehti Tammsaarele ettepanek sõita Pariisi. Mida ta vastas? Kas pere võib kaasa tulla? Jah, Pariis on mu lemmik. Tervis ei luba. Milline on Tammsaare näidend? "Poiss ja liblik" "Kõrboja perenaine" "Juudit" Vali lünka õiged sõnad Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrbojatallu on linnast naasmas peretütar Anna Kivirist (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silmakaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maidära osta. Vangistnaasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamadmaad on kiviseljandiku all – Villul tekib plaan kividõhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi.Kõrboja vana peremees Reinplaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katkurahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaisekshakata. Talu aga vajab ka peremeest. Sulased ja teenijad on skeptilised naisterahva võime suhtes üksi juhtida ja imestavad, miks Anna mehele ei saa. Anna kutsub külarahva jaanitulele, näitamaks, et nüüd on uued ajad. Annale imponeerib Villu hulljulgus, sest ka tema enda perenaiseks hakkamine oli impulsiivne otsus. Eeviaga unistab Villust. Ühenda teos ja tegelane Kaval-Ants "Põrgupõhja uus Vanapagan" Mousi "Kõrboja peremees" metsavahi poeg Ats "Meie rebane" Oru Pearu "Tõde ja õigus" Olovernes "Juudit" Poiss "Poiss ja liblik" Miljonimäng emakeelepäev 14. märts on K.J.Petersoni sünniaastapäev. kodanikupäev 26. novembril 1918 andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta Eesti lipu päev 4. juuni. See päev märgib Eesti lipu emalipu õnnistamist Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna 23. mail 1884 eesti kirjanduse päev 30. jaanuaril A.H.Tammsaare sünniaastapäeval alates 2003. aastast “Armastus on pärl, mida sügavasse merepõhja heidetakse, et midagi loota ja otsida oleks.”“Õnn on nii ligi, ainult usk peab olema tema tabamiseks, õnn on nii kättesaadav, ainult julgus peab olema temast kinni hakkamiseks.”“Naine on kuutõbine, kes kõnnib ka seal julgelt, kus mehe arukas samm tagasi kohkub.”