Lepituspoliitika: Müncheni konverents

KORDAMINE Saksamaa oli pärast Hitleri võimulesaamist asunud tühistama alandavaid Versailles rahulepingu tingimusi ning Natsi Saksamaa asus ellu viima põhilist eesmärki: sakslaste eluruumi laiendamist. Esimesed märgid Saksamaa agressiivsest territoriaalpoliitikast oli 1935. aastal, kui Saksamaa viis väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1938. aasta märtsis hõivas Saksamaa Austria. Lääneriigid, ei sekkunud Saksamaa vallutustesse, kuna nad kartsid sõja puhkemist ning nad ei olnud valmis teiste riikide pärast sõtta minema. Seetõttu arvati, et sõja vältimiseks on Saksamaale mõistlik teha järeleandmisi. Müncheni konverents. Loe õp lk 86 ja täida lünktekst 1938. aasta suvel pööras Hitler pilgud Tsehhoslovakkiale ja nõudis nende alade loovutamist, kus elavad põlised sakslased. Nüüd said lääneriigid aru, et lepituspoliitika ei kandnud vilja ja Hitler ei peatu Austria okupeerimisega. Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain otsustas kriisi sekkuda ja kutsus Euroopa suurriigid ( Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia) kokku Münchenisse. Konverents algas 29. septembril ning suurriigid tegid suure sõja puhkemise vältimiseks kokkuleppe, et Saksamaa saab Tšehhoslovakkialt nõutud Sudeedimaa. Peace Four Power Conference (1938) Vaata videolõik Müncheni konverentsist Kas Lääneriikide käitumine oli sinu meelest õigustatud? Oma vastuse kujundamisel lähtu Tšehhoslovakkia kodanike arvamusest, Inglismaa kodanike arvamusest (õp lk 87). Miks ütles Churchill et Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Valisime häbi ja saame ka sõja? Kas sa ühtid Churchilli arvamusega, põhjenda.