GRUPPI KUULUMINE. Gruppi kuulumise positiivsed ja negatiivsed küljed

Gruppi kuulumine Grupiksehksotsiaalseks rühmaksnimetatakse igasugustinimeste(või kaloomade) kogumit, mida seob omavahel ühinesotsiaalne võrgustik.Sotsioloogiamõistes on grupp inimkooslus, millel on järgmised tunnused:liikmete vahel peab valitsema grupile ainuomanesotsiaalsete suhetekogum;liikmed peavad olema vastastikuses sõltuvuses;grupis valitseb arusaamine, et iga liikme käitumine mõjutab teisi grupi liikmeidgrupis valitseb ühine liikmesoleku ehk meie-tunne.Ühiskonnas on mitmesuguseid gruppe alates ühe pere liikmetest kuni kontori ametnikeni. Grupi liikmesus võib olla stabiilne või muutuv.Inimene on looja, kes suudab üksikisikuna luua imelisi asju – alustades Guttenbergi loodud trükipressist lõpetades Rootsi keemiku ja inseneri Alfred Nobeli leiutatud dünamiidiga. Ent üksikisikust võimsam kooslus on grupp. Grupp inimesi, kel on ühine huvi ning eesmärk, suudavad koostöös luua midagi veelgi erakordsemat, kui inimene üksi. Grupis on alati ideedel ja teostustel enim jõudu, sest erinevate inimeste näol on rohkem ideid ning kuna inimene on ressurss, siis tähendab see ka rohkemaid võimalusi. Kuna grupp inimesi, kes töötavad koos konkreetse asja nimel, suudab luua enamat kui inimene üksikisikuna, siis mängivad grupis rolli inimestevahelised suhted, mis võivad koostöö tulemust kas pidurdada või jõuliselt edasi viia, samuti üksteist erinevail viisil sotsiaalselt mõjutada.Grupi sotsiaalne mõjuSotsiaalse mõju puhul eristatakse kolme üksteisest erinevat tüüpi mõju, mis kõik kujundavad inimese reaalsuse tajumist ning mõistmist:KONFORMSUS – inimene muudab oma käitumist välimise või sisemise sotsiaalse surve mõjul, s.t. käitub sarnaselt enamusele. Konformsus ehk mugandumine tähendab seda, et inimene muudab oma käitumist või veendumusi läbi reaalse või kujuteldava grupi surve selleks, et sobida gruppi.KUULEKUS – inimene muudab oma käitumist seetõttu, et keegi teine käsib tal seda teha. Tegemist on allumisega autoriteedi käsklustele. Näiteks õpilane allub koolis õpetajale ning muudab on käitumist vastavalt sellele, kuidas õpetaja tal enda käitumist muuta käsib.NÕUSTUMINE – inimene muudab oma käitumist seetõttu, et keegi palub tal seda teha. Nõustumise puhul järgitakse enamust, kuid enda isiklikke veendumusi ei arvestata. Näiteks nõustub õpilane koolis sõitma klassiekskursioonile Riiga, sest enamus soovib seda ja on nii otsustanud, ent õpilane ise soovib tegelikult Kaunasesse ekskursioonile minna.Suhted ja suhtlemine grupisOmavaheline suhtlemine grupis on justkui grupi vereringe. Grupp funktsioneerib läbi ideede vahetamise. Edukas grupp on see, kes saavutab oma järelduse pärast suure hulga ideede läbi töötamist. Erinevate ideede läbitöötamine on edukam siis, kui kõik grupiliikmed pakuvad välja ideid ning võtavad otsustamisest ning analüüsimisest osa. Et grupp saaks täita oma ülesannet, on vajalik, et kõik grupiliikmed tunneks end oma ideid jagades mugavalt ning tunneksid kohustust koostööd teha. Eduka grupitöö aluseks on grupiliikmete vahelised positiivsed ning avatud suhted.Positiivsete suhete saavutamiseks on vaja grupis kehtestada suhtlusreeglid ehk normid.Norm on õpitav käitumisreegel, mis kirjeldab sobivat käitumist mingis konkreetses olukorras. Normid on kokkuleppelised ja muutuvad ning nendest kinnipidamine on vajalik grupi toimimiseks ja eesmärkide saavutamiseks, Normide järgi käitumist oodatakse kõigilt. 1) Nimeta kaks-kolm väiksemat gruppi, kuhu Sa kuulud. Nimeta kaks-kolm suuremat gruppi, kuhu kuulud. Iga grupi juurde kirjuta lühidalt, mida need grupid Sulle pakuvad. 2) Mis on Sinu arvates 7T peamised omavahelised (kirjutamata) suhtlusreeglid? (Nt kas üksteisesse suhtutakse austuse ja tolerantsiga, kas püütakse üksteisele vastu tulla või on igaüks enda eest väljas, kas klassikaaslaste omavaheline läbisaamine on oluline jmt.)Too välja vähemalt kolm. 3) Mis on 7T klassi kuulumise positiivsed küljed?Too välja vähemalt viis. Põhjenda. Kasuta täislauseid. 4) Too välja 7T-sse kuulumise negatiivsed küljed (vähemalt kolm). Põhjenda. Kasuta täislauseid. 5) Missugused omavahelised kokkulepped aitaksid meie klassil grupina paremini toimida ning teeksid selle liikmeid õnnelikumaks?