KODUNE ISESEISEV TÖÖ: Jõud
Master physics forces: Jõud worksheet covers gravity, friction, weight & elasticity for 8th graders.
Täida lüngad. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab kehade vahelise vastastikmõjutugevust, nimetatakse jõuks. Jõu mõõtühikuks on 1 njuuton. Jõul on lisaks suurusele alati ka kindel suund, seepärast kujutatakse joonistel jõudu noolega. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed, aga suunalt vastupidised.Nähtust, kus kehad tõmbuvadteineteise poole, nimetatakse gravitatsiooniks.Gravitatsiooniline vastastikmõju, nagu ka kõik ülejäänud, eksisteerib vähemalt kahekeha vahel. Jõudu, mis selle vastasmõju tugevust iseloomustab, nimetatakse gravitatsioonijõuks. Isaac Newton tegi oma katsetega kindlaks, et mida suurem on kehade mass, seda tugevamon kehadevaheline gravitatsioonijõud ning mida suurem on kehade vaheline kaugusseda väiksemon see jõud. Kui üheks tõmbuvaks kehaks on Maavõi mõni teine taevakeha, siis nimetatakse tema gravitatsioonijõudu ka raskusjõuks.Maapinnal (või selle ligidal) asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu saab arvutada valemist:kus: F -jõud(mõõdetuna njuutonites), m– mass (mõõdetuna kilogrammides) ja g -raskusjõu (võrde)tegur (mõõdetunanjuutonites kilogrammi kohta).Mida kõrgemale Maapinnast tõusta, seda nõrgemaksmuutub kehale mõjuv raskusjõud. Ka on raskusjõud teistel taevakehadel erinevMaal kehale mõjuvast raskusjõust. Kui kaks keha puutuvad teineteisega kokku, siis esineb nende vahel vastastikmõju, mida nimetatakse hõõrdumiseksning mis takistab nende kehade liikumistteineteise suhtes.Selle vastastikmõju tugevust iseloomustatakse hõõrdejõuabil. Hõõrdejõud on alati vastassuunalinekeha liikumisele. Hõõrdejõud tekib, sest kehade pinnakonarlusedhaakuvad teineteisega.Hõõrdejõudusid on kahteliiki: seisuhõõrdejõudja liugehõõrdejõud. Seisuhõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Keha hakkab liikuma vaid siis, kui temale mõjuv veojõud on suuremkui seisuhõõrdejõud. Kui üks keha libiseb mööda teise pinda, nimetatakse nende vahel mõjuvat jõudu liugehõõrdejõuks. Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda suuremon nende vahel mõjuv hõõrdejõud. Seega kui soovime vähendada hõõrdumist, peame vähendamakehade vahelist survet. Mida suuremad on kokku puutuvate kehade pinnakonarused, seda suuremon kehade vahel mõjuv hõõrdejõud. Seega kui soovime hõõrdumist suurendada, peame kokku puutuvate pindade pinnakonarusi suurendama. Hõõrdejõud sõltub kokku puutuvate kehade materjalist. Samuti on hõõrdejõudu võimalik vähendadakui asendada libisemine veeremisega. Üheks kehadevahelise vastastikmõju ilmnemiseks on ka kehade kujumuutumine vastasmõju tulemusena. Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks.Kui keha kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub, nimetatakse seda keha elastseks; kui kuju ei taastu, siis plastiliseks.Deformeeritud kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud, mis tekib kehas on sama suur kui keha deformeerivjõud, kuid on sellega võrreldes vastas-suunaline.Elastsusjõu tekkimist deformeeritud kehas saab selgitada keha koostis- osakestevahel mõjuvate jõudude muutumisega. Kui osakesi teineteisele lähendada, hakkavad need tõukuma, kui aga eemaldada, siis tõmbuma. Mõõteriista, millega saab mõõta kehale mõjuvat jõudu, nimetatakse dünamomeetriks. Lihtsaim dünamomeeter koosneb vedrust, mida on võimalik mõõdetava jõu abil deformeerida. Seega põhineb dünamomeetri töö vedrus tekkiva elastsusjõu mõõtmisel– mida rohkemmuutub vedru pikkus, seda suurem elastsusjõud temas tekib. Kui kehale mõjub samaaegselt mitu jõudu, siis nende mõjud liidetakse, kusjuures jõudude liitmisel tuleb arvestada nii nende suuruse kui ka suunaga.Kui liituvad samasuunalisedjõud, siis nende poolt avaldatav mõju tugevneb, kui aga vastassuunalised jõud, siis mõju hoopis väheneb.