Kõnekäänud 5. klass

1. Kirjuta lünkadesse loetelust sobiv piltlik väljend. Piimajõed ja pudrumäed, kuldsuu, venivillem, kirstunael, merekaru, hilpharakas, kollanokkMinu vanaisa Oskar on tuntud kuldsuu, sest taati teatakse tema sõnaosava jutu kaudu. Vanema Miina meenutab aega, kui vanaisa veel kollanokkoli ja noortele tüdrukutele piimajõed ja pudrumäed kokku lubas. Vanataat Oskar ei viitsinud siis eriti tööd teha, mille tõttu vanavanema Martakutsus teda venivillemiks. Koolis oli vanaisa Oskar õpetajate jaoks üks igavene kirstunael , sest ta ei viitsinud eriti õppida. Mina tean endavanaisa aga kui merekaru , sest ta ei karda ka kõige tugevamaid äikesetorme ja orkaane. Mind kutsub taat hilpharakaks , sest vastupidiselt temaleei taha mina talvel kanda mütsi, salli ja kindaid. 2. Vali kõnekäänule õige tähendus. elab peost suhu vaenulikult elama vaeselt elama vaevalt elama silma torkama ükskõik olema tähelepanu tõmbama lubadusest taganema viies ratas vankri all ükskõik olema ülearune olema tabamatu hambaid varna panema närima närvitsema nälgima 3. Kirjuta pildi juurde sobiv kõnekäänd ja tähendus. Kõnekäänd kirjuta üles, tähendus alla. nagu hane selga vesi ükskõik olema keelt kastma jooma hambasse puhuma luiskama vesi ahjus kellelgi on suur häda käes nagu kuu pealt kukkunud taipamatu süda kukkus saapasäärde hirmu tundma 4. Kirjuta antud kõnekäändudega 10-lauseline jutuke. Jutukese pead kasutama kõiki antud kõnekäände. pead murdma, keel vesti peal, sõnu sööma, silma torkama, võttis jalad selga, pigis olema