Bütsantsi keisririik. Keisrinna Theodora. õp lk 52-55
Täida lüngad teksti põhjal. Loe kõigepealt läbi kogu tekst ja alles seejärel asu tööle lünkade täitmisega! Aastal 395 pKr jagunes Rooma impeerium kaheks Lääne- ja Ida-Roomaks. Keskajal hakati viimast nimetama Bütsantsikeisririigiks. Pealinn Konstantimoopololi tol ajal Euroopa suurim ja rikkaim linn, sest asus kaubateederistumiskohas . Bütsantsi riigi elanikud oli põhiliselt kreeklasedning seetõttu oli ka riigi igapäevaseks suhtluskeeleks kreekakeel. Kaupmehed vedasid Musta mere kaudu Bütsantsi karusnahku, vilja, soolaja veini. Aasiast toodi maitseaineid, siidi ja kalliskive, Aafrikast veeti orjeja elevandiluud. Bütsantsi enda käsitöötooted olid aga nõutud Lääne-Euroopas. Eduka kaubandustegevuse tõttu püstitati Bütsantsi linnadesse uhkeid kirikuidja kauneid paleesid. Pikka aega oli Bütsants majanduslikult ja sõjaliseltpalju tugevam kui Lääne-Euroopa.Bütsantsi riigi õitseajaks oli 6sajand, mil valitsejaks oli keiser Justinianus I koos oma naise Theodoraga, kes töötas välja seadusi, võttis vastu võõramaiseid saadikuidning oli kirjavahetusesteiste maade valitsejatega. Theodora erakordne mõjuvõim tekitas pahameelt ülikutes, kes polnud rahul sellega, et naine sekkub riigiasjadesse. Samuti ei suutnud nad talle andestada tema madalatpäritolu- ta oli nooruses elatist teeninud tantsijaja näitlejana.Justinianuse ajal oli armee tugevaim Euroopas ning selle abil vallutati tagasi keisririigi alad Aasias, Euroopas ja Aafrikas. Justinianus lasi ka korrastada Rooma-aegsed seadused, mille tulemusena loodi seadustekoguehk koodeks . Hiljem on seda tööd kasutanud enamik Euroopavalitsejaid oma seadusteloomisel eeskujuna.Justinianuse valitsusajal pöörati palju tähelepanu ka linna ehitustöödele, mille käigus püstitati Konstantinoopolisse hiiglaslik HagiaSophiakirik, mille nimi tähendab ”püha tarkusekirik”. Tähtsamate ehitiste seinu kaunistasid värvilistest kivikestest kokkupandud mosaiik, mis kujutavad kas keiser Justinianustvõi tema abikaasat Theodoratkoos õukonnaga. Sellised pildid annavad meile ettekujutuse tolleaegsetest suurejoonelistest kombetalitustest ehk tseremooniatest, mis toimusid täpsete ettekirjutiste järgi. Näiteks oli ainult valitsejatel õigus kanda tumepunastmantlit ja kingi.