Läänemere kalad, selgrootud ja imetajad

Loe ja lahenda ülesanded. Tüüpilised merekalad Läänemeres on räim, kilu, tursk, lest ja lõhi. Räim ja kilu on Atlandi ookeanis elava heeringa väiksemad sugulased. Nii räim kui ka kilu elavad suurte parvedena avavees. Kilud ja noored räimed toituvad mere pinnakihtides elavast loomhõljumist, vanemad räimed ka põhjaloomakestest ja väikestest kaladest. Räim on Läänemere kõige arvukam kala. Ka kalurite saagis on tal kõige suurem osa.Kuna lesta elu möödub merepõhjal lebades, on ta keha muutunud lamedaks ja tema ühest küljest on saanud selg, teisest kõht. Lesta toiduks on mitmesugused karbid ja väikesed mere põhjal elavad vähikesed.Sügavamas vees elav laiapealine ja turske röövkala tursk ei tunne end riimvees eriti koduselt. Tursa sigimiseks on tarvis tihedamat soolast vett. Neil aastatel, mil tormid Läänemerre rohkem soolast vett toovad, õnnestub tursa kudemine paremini.Ranna lähedal, kus vesi on magedam, elavad mitmesugused mageveekalad, näiteks haug ja ahven.Paljud Läänemere kalad elavad küll meres, kuid kudema siirduvad mujale. Neid nimetatakse siirdekaladeks. Jõgedesse rändavad kudema näitekslõhija meriforell. Maotaolise kehaga angerjas rändab kudema kaugele Sargasso merre, kus täiskasvanud kalad pärast kudemist surevad. Angerja vastsed teevad sama pika rände vetesse, kust nende vanemad pärit olid.Loomhõljum - pisikesed selgrootud loomad on Läänemere noorkalade peamine toit. Räim ja kilu toituvad loomhõljumist ka täiskasvanuna.Märksa suurema selgrootu – meririst hõljub samuti mere pinnakihis. See vihmavarjutaolise kehaga sültjas loomake liigub meres sinna, kuhu lained ta viivad.Mere põhjas elutseb mitmesuguseid väikseid selgrootuid: usse, tigusid, karpe ja vähilisi. Enamik neist toitub merepõhja langenud lagunevatest taime- ja loomajäänustest. Kõige rikkalikum on elustik madalas vees vetikate vahel.Läänemeres elavaid karpe, näiteks balti lamekarpi, südakarpi, liiva-uurikkarpi ja söödavat rannakarpi, võib merepõhjas olla rohkesti.Väikesi vähikesi elab meres palju. Neist kuulub Läänemere põhjaloomastiku hulka näiteks merikilk. See umbes sõrmepikkune loomake oskab nii ujuda kui ka mööda mere põhja roomata. Ta sööb merepõhjas elavaid selgrootuid ja väiksemaid kalu.Hüljestest elavad siin hall- ja viigerhüljes. Suurema osa ajast elavad hülged rannikust kaugemal avamerel ja rändavad ringi üsna suurel alal. Vee all võivad nad viibida kuni pool tundi. Nii hall- kui ka viigerhülged poegivad tavaliselt kevadisel jääl, kuid jäävabadel talvedel tuleb neil pojad ilmale tuua kaugematel laidudel. Kuidas on lesta kehakuju seotud tema eluviisiga? Miks ei õnnestu tursal alati Läänemeres edukalt sigida? Kes on pildil? Kes on pildil? Kes on pildil? Kes on pildil? Kes on pildil? Sobita paarid. Meririst Söödav rannakarp Balti lamekarp Südakarp Merikilk Paiguta kalad õigesse rühma. Merekalad lest räim kilu tursk Mageveekalad haug ahven Siirdekalad angerjas lõhi meriforell Miks on loomhõljum Läänemeres tähtis? Leia paarid. Ta on röövkala, vajab sigimiseks soolast vett, on laia peaga, elab sügavas vees Tursk Ta on lameda kehaga, üks silm kõhtmisel, teine selgmisel poolel, elab mere põhjas Lest Roomab merepõhjas või ujub, sõrmepikkune, sööb väikesi kalu ja põhjaloomakesi, võib sattuda räimevõrkudesse Merikilk Võib kasvada üle 2m pikaks, maismaal ei saa hästi liikuda, sest tagajäsemeteks on loivad Hallhüljes Koosta Läänemere organismidest neljalüliline toiduahel. Ära unusta, et toiduahel algab alati taime või vetikaga.