6. klass Läti. Lood ja laulud.

Täida lüngad. Eesti ja Läti kultuuri siduvaks lüliks on soome-ugri hõimurahvas liivlased, kelle muistne asuala paiknes Eesti ja Läti vahel.Meie Kalevipoja tegelaskuju esineb ka Läti rahvuseeposes „Lāčplēsis“ (Karutapja). Ka lätlaste laulu- ja tantsupidude traditsioon on peaaegu sama vana kui meil: esimene üldlaulupidu peeti Riias 1873. aastal, Eestis toimus esimene pidu aastal 1869.Läti rahvalaul sarnaneb meie regilaulu ja soomlaste runoga. Tavandilauludest on väga armastatud liigo- ehk jaanilaulud. Vähem levinud mitmehäälsete laulude üks iseloomulikumaid alaliike on nn burdoon-laulud, kus meloodiat esitavale solistile lauldakse kaasa ühte pikka saateheli.Tantse tantsiti aastaaja vaheldumise ehk pööripäeva puhul. Iseäranis maagilise loomuga olid sõõr-tantsud. Rahvapillidki on eesti omadega sarnased, vaid kandle kohta öeldakse läti keeles kokle. Üks huvitava kõlaga läti löökpill on trideksnis, mida mängiti laulusaateks pulmades.