AASTA TEGIJAD LOODUSES 2020
2020 AASTA TEGIJAD EESTI LOODUSES Aasta 2020 on käimas täies hoos. Tuletame siis meelde, kes on sellel aastal peategelased looduses, kellele sellel aastal rohkem tähelepanu pööratakse.Aasta lind - tuttpüttTuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind. Tuttpüti ja tänavuse aasta tegevuste kohta leiab infot siit .Aasta loom - nahkhiirNeid öise eluviisiga imetajaid õpimegi tänavu aasta paremini tundma. Eestis on neid registreeritud 14 liiki. Aasta jooksul toimub erinevaid sündmusi, näiteks Eesti Loodusmuuseum avas veebruari keskel näituse "Hirmus armas nahkhiir".Aasta puu- kuuskEesti kõige kõrgem puu on just kuusk (48,6m), mis kasvab Põlvamaal. Kuusk on varem juba olnud aasta puu, nii et hea on taaskord tervitada kuuske meie aasta puuna.Aasta sammal - harilik valvikKuulub Eesti punase raamatu ohualtite liikide nimistusse. Leidub enamasti Lääne-Eestis ja saartel. Täpsemat info . Aasta seen - alpi põdrasamblikLigikaudu 20 protsenti seentest on kohastunud püsivalt koos elama kas vetika ja tsüanobakteriga. Sellist püsivat kooselu tunneme nime all "samblik". Alpi põdrasamblik on üsna silmatorkav ja dekoratiivne, mida võib leida enamasti nõmme- ja palumännikutes.Info Eesti mükoloogiaühingu lehel .Aasta liblikas- teelehe-mosaiikliblikasTiivakiri koosneb punakas-oranžidest, kollastest ja pruunidest laikudest ja alakülje kiri on sarnane ülakirjaga. Iseloomulikuks tunnuseks on tagatiibadel paiknevad mustad täpid, mida võib näha ka tiibade alaküljel. Röövikud toituvad põhiliselt peetrilehtedest ja teelehtedest.Aasta orhidee - soo-neiuvaipSeda imeilusat ja pilkupüüdvat orhideed leidub üle Eesti. Täpsem info Eesti Orhideekaitse Klubi lehel.Aasta muld - erodeeritud muldErodeeritud muld on kõrgustike kuningas, mis moodustab 1,2% kogu Eesti muldkattest. Rohkesti leidub erodeeritud muldi Otepää, Haanja ja Karula kõrgustikul.Aasta kala- lõhiLõhi ehk lõhe (Salmo salar) on üsna saleda, külgedelt pisut lamenenud kehaga. Selg hallroheline, hõbedastel külgedel tähnid valdavalt ülevalpool küljejoont. Isalõhe alalõug kudemisperioodil konksjas. Sabauim märgatava sisselõikega, esineb rasvauim. Noorjärgud elavad paar aastat jõgedes, toitudes veeselgrootutest ja vette langenud putukatest. Hiljem meres toituvad kaladest, peamiselt kilust ja räimest. Eesti suhteliselt väikestes jõgedes ei saa ta teha pikki kudemisrändeid, jõkketõusu alustab kohe enne kudemist (oktoobris-novembris). Lõhi on hinnatud püügikala.Keda neist oled Sina näinud? Kirjuta. Ühenda paarid. Vajuta oranžil täpil. Tekkinud sinine täpp lohista õige vastuse täpile. soo neiuvaip harilik valvik erodeeritud muld teelehe mosaiikliblikas alpi põdrasamblik tutt pütt lõhi e. lõhe Leia üles tuttpütt, nahkhiir, kuusk, soo- neiuvaip, lõhi. Õiget vastust võib olla 1-3- puu puu puu lind lind lind loom loom loom orhidee orhidee orhidee kala kala kala Kordame, kes olid aasta tegijad 2020. Aasta tegijad on: lind-tuttpütt, loom-nahkhiir , puu-kuusk , sammal-harilik valvik , seen-alpi põdrasamblik , liblikas-teelehe- mosaiikliblikas, orhidee-soo- neiuvaip , muld-erodeeritud muld, kala-lõhi .