Päikesekiirguse jaotumine ja Maa kiirgusbilanss

Tere!Tänases tunnis õpite päikesekiirguse jaotumise seaduspärasusi ja seda mõjutavaid tegureid. Veel saate teada, kuidas aastaaegade kujunemine on seotud Maa asendiga Päikese suhtes.Abistavad materjalid: õpik lk 12-17 ja interneilehekülg "Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss" Päikesekiirguse jaotumine Päikesekiirte langemise nurk määrab kiirguse hulga, mida pinnaühik saab. Mida madalamalt horisondi suhtes Päike paistab, seda suuremale pinnale langeb kindel hulk päikesekiirgust ja seda vähem energiat saab üks pinnaühik. Maapinnaga risti langevate kiirte korral saab pinnaühik rohkem energiat kui kaldu langevate kiirte korral. Selgitage, kuidas mõjutab maapinnale jõudva ja sealt neelduva päikesekiirguse hulka:pilvisusaluspinna omadused! abiks õp.lk 12 Vaadake animatsiooni aastaaegade tekkest ( ja kirjutage all olevale joonisele näidise eeskujul selgitused.Märkige all olevale joonisele sobivasse kohtaekvaator, põhja- ja lõunapöörijoon, põhjapolaarjoon, polaarpäev ja -öö. Polaaröö põhjapolaarjoon põhjapöörijoon lõunapöörijoon ekvaator Aastaaegade erinevused on tingitud: Maa telje kallakusest tiirlemisorbiidi suhtes Päikesekiirte langemisnurga muutumisest Atmosfääri keemilise koostise muutumisest Selgitage, miks tekib polaaröö ja polaarpäev ning lisage, kus need esinevad. õp.lk 17 Milline järgmistest väidetest on õige? Kohas A soojeneb maapind kõige rohkem, sest otse langevad kiired soojendavad väiksemat pinnaosa ja kiirgust neeldub maapinnas kõige rohkem. Kohas B on kõige soojem, sest seal saab maapind kõige rohkem kiirgust. Kohas B on kõige soojem, sest seal neeldub kiirgust maapinnas kõige rohkem. Vaadake eelmise küsimuse joonist ja otsustage, milline koht Maal saab rohkem, milline vähem päikesekiirgust? Punkt B saab vähem päikesekiirgust. Punkt B saab rohkem päikesekiirgust. Punkt A saab vähem päikesekiirgust. Punkt A saab rohkem päikesekiirgust. Leidke lünka kõige õigem vastus. õp.lk12 ja 14-15 Päikesekiirgust, mis saabub maapinnani paralleelsete kiirtekimpudena otse Päikeselt, nimetatakse otsekiirguseks. Päikesekiirgust, mis teel maapinnani pilvede, tolmu, veeauru ja muued gaaside kokku puutudes hajub, nimetatakse hajuskiirguseks. Päikesepaistelise ilma korral jõuab maale nii otse- kui hajuskiirgus, lauspilvise taeva puhul jõuab maapinnani ainult hajuskiirgus. Piirkonniti on maale langeva päikesekiirguse hulk väga erinev: suurim on see ekvaatorilja väikseim poolustel. Aastaajad tekivad sest ma tiirleb ümber Päikese ja Maa telg on kaldu. Kui Päikese poole on pööratud põhjapoolkera, on meil suvi. Kui Päikese poole on pööratud lõunapoolkera on meil talv. Klõpsa põhjapoolkera aastaaegade nimetustel ja kirjuta kevad, suvi, sügis, talv õigele maakera joonisele Suvi Sügis Talv Kevad Kirjuta oma nimi ja anna tagasiside töö raskusastmele