Veekogude elustik, 5.kl

Millised kohastumused on kaladel eluks vees? Too neli näidet. Konni nimetatakse kahepaikseteks, sest... saavad hingata nii õhus kui vees hingavad ainult läbi naha saavad elada nii vees kui ka maismaal ei saa hingata õhuhapnikku Vali lünka õige sõna või sõnad. Kalad hingavad vees lõpustega. Selgrootud saavad veest hapnikku kätte lõpustega, lõpusetaoliste elunditega või õhutoruga. Kahepaiksed hingavad vee all naha kaudu, maismaal aga nii kopsude kui ka naha kaudu. Imetajad hingavad kopsudega. Nad käivad hingamas vee pinnal.Vees liikumiseks on konnadel varvaste vahel ujunahad. Konnakullesed ja vesilikud kasutavad liikumiseks saba. Veelindudel on ujumiseks varvaste vahel ujulestad, saarmal ja kopral aga ujunahad.Vaaladel ja hüljestel on jalad arenenud lühikesteks ja laiadeks loibadeks. Veetaimi pole mõtet vaasi korjata, sest... neid on raske murda need on mürgised need on kõik looduskaitse all need närtsivad kiiresti Miks on veetaimede vartes palju õhuruume? Kirjuta kaks põhjust. Millisest veetaimest on jutt? Kirjuta lünka taime nimi. Sellel taimel on suured valged õied ja suured ümarad lehed, mis ujuvad veepinnal nagu parved. VesiroosSelle taime pisikesed ümarad lehed ujuvad veepinnal. Selle veetaime vars ja lehed on kokku kasvanud ning taim ei kinnitugi juurtega veekogu põhja. LemmelSelle taime lehed on väikesed ja piklikud ning vees ei pruugi taim üldse veekogu põhja kinnituda. Taim levib väga edukalt. Vesikatk Märgi ära tõesed väited. Ühesuguses elupaigas elavad organismid moodustavad elukoosluse. Erinevates elupaikades elavad organismid moodustavad elukoosluse. Mõni liik ei oma koosluses üldse mingit tähtsust. Igal koosluses oleval liigil on väiksem või suurem roll. Kirjuta skeemile mõisted õigetesse kohtadesse. Lagundajad, tarbijad, tootjad Lagundajad Tarbijad Tootjad Ühenda omavahel mõiste ja selgitus. Tarbija See organism saab eluks vajalikke aineid teisi elusolendeid süües Lagundaja See organism toitub surnud olenditest ja loomade väljaheidetest Tootja See organism valmistab eluta ainest elusainet Koosta toiduvõrgustiku põhjal kaks neljalülilist toiduahelat. Toiduahel nr 1.vetikas --> vesikirp --> ahven --> saarmasToiduahel nr 2.vesikatk --> särg --> haug --> naerukajakas Ühenda veetaime pilt õige nimetusega. hundinui järvekaisel lemmel penikeel soovõhk vesikatk Sorteeri taimed kasvukoha järgi. Kaldataimed Kasvab järve kaldal, võib üleujutuse ajal jääda osaliselt vette Tarn Varsakabi Kollane võhumõõk Kaldaveetaimed Kasvab madalas vees, varred ja lehed ulatuvad veest välja Soovõhk Hundinui Järvekaisel Ujulehtedega taimed Taim kasvab paari meetri sügavusel vees, lehed ujuvad veepinnal Vesikupp Vesiroos Veesisesed taimed Kasvab üleni vees Vesikuusk Kanada vesikatk Ühenda selgrootu pilt tema nimega. hobukaan järvekarp selgsõudur ujur kiili vastne Järve ääres on suvel enamasti rohkem sääski kui kuivemates kohtades. Millega seda seletada? Millisest veeloomast on jutt? Kirjuta lünka looma nimi. Tema vastne elab veekogude põhjas ja veetaimedel. Täiskasvanud putukas meenutab helikopterit ja püüab õhuputukaid. KiilTa elab veekogude põhjas. Ta pumpab oma kehast vett läbi ning saab niiviisi nii hapnikku kui ka toitu. Järvekarp